14 | ''Beleza, que linda, bela...''

Täna oli Portos erakordselt soe ilm detsembri kohta. Taevas oli pilvitu, päike säras terve päev ja õhutemperatuur oli vast umbes selline nagu Eestis soojal septembrikuul. Muidugi ma ei suutnud vabal pärastlõunal toas istuda sellise ilmaga. Sõitsin bussiga ookeani äärde, jalutasin Foz (jõesuudme) alal natukene ja tagasi jalutasin mööda jõe äärt, mis võttis aega tagasi kesklinna jõudmiseks umbes 1 tund. Mulle nii meeldib, et kogu jõe äär on ilusti korda tehtud ning on seega jalutuskäikudeks ja sportimiseks täiuslik nii kohalike kui ka külastajate jaoks. Kusjuures ma olin täna väljas vahepeal t-särgiga ainult. 13. detsembril! Päikese käes kiskus ikka palavaks. :)
Tagasitulek jõe äärt mööda oli päris lõbus minu jaoks. :D Tavaliselt, kui ma välja lähen, siis mulle saadetakse vähemalt üks autosignaal, õhusuudlus, vile või öeldakse, kui ilus ma olen. Jee! :D Tegelikult ma ignoreerin seda täiesti (see on lihtsam, kui te arvata oskate – aga jätan selle igaühe enda avastada, kas/kui lihtne päriselt ning miks), kuid tänasest ma pean rääkima, kuna üks hetk kujunes üsna naljakaks. Niisiis… jõe ääres istus täna ilusa ilmaga palju kalamehi ja ühes kohas oli neid tihedamalt 4-5-pealiste gruppidena 500 meetri ulatuses, iga grupi vahel oli enam-vähem paarkümmend meetrit. Möödusin esimesest grupist – tüübid ütlesid midagi selja tagant mulle järgi. Ei teinud neist välja ning nad ütlesid midagi järgmisele seltskonnale, kelle pilgud olid ka minule naelutatud. Nemad omakorda ütlesid midagi järgmistele jne kuni viimasteni. Mis mulle nalja tegi, oli see, et nad kõva häälega järjest edastasid uudist mööduvast heledapäisest ilusast ilmanähtusest. :D Poolel teel ma kiirendasin väheke sammu, kuna mul oli tükk tegemist, et nende ees mitte naerma pursata. Pärast ma itsitasin enamik tagasiteest omaette. :D Lisaks saadeti mulle veel umbes 10 autosignaali, üksikud juhuslikud viled ja õhusuudlused. Vahest tahaks küll, et mul oleks tumedad juuksed. :D



Beijinhos ;*