quinta-feira, 31 de março de 2011

16 | Muitas coisas...

Então… ma olen tagasi üle meeletult pika aja! Ei plaaninud sellist pausi teha, aga vahepeal juhtus üht-teist ja mul ei olnud kohe üldse mitte tuju kirjutada. Kuid nüüd on kirjutamismotivatsiooni küllaga – paari kuu jooksul on palju toimunud ning seetõttu on põhjusi uueks blogi sissekandeks samuti vähemalt sama palju. :)

Alustan siis enam-vähem sealt, kus pooleli jäi. Pärast 5. jaanuari (eelmise sissekande kuupäev) kulus paar nädalat märkamatult õppimiseks testide jaoks, millest tulin päris edukalt läbi lõpuks.
Jaanuari viimasel nädalal ja veebruari alguses käisin lähemal ning kaugemal ringi…
20. jaanuariks oli kokku lepitud kohtumine Emiliyaga. Kui mu mälu mind ei peta, siis me pidime esialgselt minema vaid bussijaama, et osta 22ks piletid ühepäevase tripi jaoks Fátimasse. Otseloomulikult me ei piirdunud ainult sellega – kuna oli juba kokku saadud, leidsime veel tegevusi terveks pärastlõunaks kuni päikseloojanguni. Pärast piletiostu jalutasime Infante silla peale (Ponte do Infante), mis on ehitatud kuulsa meresõitja Henry auks. Nautisime vaateid sillalt ja tegime palju pilte. Edasi käisime läbi väiksemate avastamata tänavate ning ühel vaateplatvormil ja läksime lõpuks mööda treppe jõe äärde, kust sõitsime trammiga ookeanini. Seal jalutasime veel ning vaatasime päikeseloojangut. Ühel hetkel meil hakkas jahe ja otsustasime mõnest rannakohvikust kohvi või tee tellida. Võtsime istet esimeses tee peale jääval terrassil ning jäime ootama teenindajat. Tema saabumiseni ootasime umbes 10 minutit, esitasime tellimuse ja lootsime soojad joogid kiiresti saada. 5, 10, 20 minutit möödusid vaikselt… pärast poolt tundi teenindajad jutustasid endiselt leti ääres ning meil sai ootamisest küll – lahkusime ilma jookideta. Näide ehtsast Portugali moodi teenindusest – siin on kõigil aega. Ei kujuta ette, kui kaua nad oleks meie tellimust veel valmistanud. :D Igal juhul seetõttu meil oli endiselt külm ja väljas hakkas tasapisi pimedaks ka minema ning läksime mõlemad kiiresti koju, et sooja saada. :)



Päiksepaistelisel ja tuulisel 22sel jaanuaril saime hommikul kella 10 paiku Emiliyaga kokku bussijaamas, et minna Fátimasse. Küsisime kassast, kust buss täpselt väljub ja läksime omaarust õigesse kohta. Ootasime ning ootasime jälle, kuid sinna, kus me seisime, ei tulnud ühtegi bussi. Eemal seisis küll veel teine roheline buss, aga selle sihtkohaks oli kirjutatud Lissabon. Kell kukkus juba 10:30 peale – bussi väljumise aeg. Lissaboni bussijuht seisis väljas kogu aeg ja vestles kellegagi. Seega otsustasime igaks juhuks juurde minna ning uurida, kas buss sõidab ka Fátimasse. See võib nii olla, kuna Fátima jääb kuhugi Porto ja Lissaboni vahepeale. Nii oligi. Alguses me ei tulnud selle peale, kuna pileti peal ei olnud kirjas, et Lissaboni buss teeb seal peatuse ning piletimüüja ka ei öelnud. Kui me poleks küsima läinud, oleksime võib-olla bussist üldse maha jäänud. :D Bussis veel tegime nalja omavahel, et äkki see bussijuht ei saanud aru ja tegelikult ei lähe läbi Fátimast ning mida me Lissabonis teeksime. :D Lissabon ei tundunudki nii paha ideena!
Jõudsime siiski õnnelikult plaanitud sihtkohta. Esimene tore koht, mida ma nägime oli hotell, mille nimi on ’’Aleluia’’. Fátima küla on populaarne usukeskus (seega kõik on usuga seotud) ja igal aastal käib sealt tuhandeid palverändureid läbi. See on oluline koht, kuna 1917. aastal ilmutas seal ennast 16 korral Neitsi Maarja ning andis edasi Maa tulevast saatust puudutavad ennustused.
Edasi liikusime kõige tähtsamasse kohta – küla ülisuurele peaväljakule, kus ühes otsas on vanaaegne kirik ja teises tänapäevane (viimane meenutab paljude arvates seest pigem loengusaali; ka väljastpoolt ei ütleks, et tegu on kirikuga). Meil kulus terve päev vaid väljakul jalutamiseks, kirikutega ning ümbrusega rahulikult tutvumiseks.



24ndal läksin ise ülikena ilma tõttu Vila do Condesse jalutama. See on väike linn Portost umbes 20km kaugusel, mis oli kunagi tähtis laevaehitussadam, ja kuna üks metrooliin sõidab selleni välja, siis on sinna pääsemine eriti lihtne. Minu meelest tasub eriti suvel päikseliste ilmadega sinna minek ette võtta, sest Vila do Conde on üllatavalt ilus oma pisikese kesklinna ning pika rannajoonega – hea koht lõõgastumiseks ja linnaelust eemale saamiseks.



Järgmisel päeval sõitsime Emiliyaga Maiasse, mis on Portost umbes 10km eemal ning mille lähedal asub minu kool. Kuna me kumbki polnud veel seda avastamas käinud, siis 25nes tundus just õige päev, et seda teha lõpuks. :) Maias ringi jalutades pidime siiski tõdema, et seal ei olegi nii väga midagi vaadata – see on vaid super koht lastega peredele. Rahulik, kuid samas linnale lähedal. Vaatamata sellele meil oli tore päev.



ISMAI hoone juures käisime ka

Samal tänaval, kus ma elan, pesitsevad ka ühed toredad portugallased ( me hüüame seda Nani’s place), kellega ma tutvusin Iulia (Rumeeniast) kaudu. Aeg-ajalt nad korraldavad seal ülimaitsvaid õhtusööke ning väikseid kontserte… hehe, neil on seal oma stuudio moodi nurgake trummide, kitarride, mikrofonide, kõlarite ja muu vajalikuga. 28ndal nad organiseerisid Iuliale pisikese sünnipäevapeo. Meid polnud meeletult palju, aga see oli ikkagi kuidagi eriline õhtu. Video allpool või SIIN.



Siiiiiis… nädalavahetus 29. – 30. jaanuar. Laupäeval paistis taas päike ja päeval käisin Palácio de Cristali pargis jalutamas ning pilte tegemas. Õhtul läksin Emiliyale külla ja tegime väikse tee-küpsiste õhtu. Üldse olime palju jaanuari lõpus ning veebruari alguses koos, kuna veebruari keskel lõppes tema Erasmus ja kuna saime väga hästi läbi, siis pidime kuidagi viimaseid päevi ära kasutama, sest kes teab, millal uuesti kohtume. :) Jäin ööseks tema juurde ning pühapäeval istusime koos ilusa hommikusöögi laua taga ja enne mu minekut tegime veidraid fotosid ka.



03. veebruaril lendasime Emiliyaga Barcelonasse! Olime seal kuni 7ndani, käsime palju-palju ringi ning jäime reisiga ülimalt rahule, sest Barcelonas oli kuidagi special atmosfäär ja toredad inimesed. Kuid Portugali blogis ma sellest ei kirjuta täpsemalt. Näitan lihtsalt parimaid pilte…



Teisel pildil on hetk purskkaevude showst, mille videoklipp on allpool või SIIN

Sellel kolmandal pildil olevast rohelist jakki kandvast ''rokkstaarist'' on video allpool või SIIN

7ndal jõudsime Portosse tagasi, aga vaid paariks tunniks, et lennata edasi Algarvesse, Lõuna-Portugali paariks päevaks – koos Emiliya ning Petraga (Tšehhist). Pärastlõunal maandusime Faros ning sõitsime sealt bussiga Lagosesse, kuhu jäime esimeseks ööks. Ööbisime ühes külalistemajas, mis oli vana maja omade veidrustega – toas oli lubatud privaatne vannituba, millel ei olnud ust ees; ühiskasutatavat WC-d oli võimalik väljastpoolt kinni panna (ma olin esimene, kes meist seda kasutas ja tüdrukud tegidki seda, kui ma tahtsin välja tulla – proovisin ust lahti lükata, aga see oli võimatu, ning mõtlesin, et ju nad lihtsalt hoiavad ise kinni; alguses nad olid täiesti vaiksed ja ei vastanud midagi, kui ma nende nimesid hüüdsin, kuid mingi hetk nad ei suutnud naerule vastu panna ning avasid ukse ka lõpuks; välja tulles avastasin, et väljaspool on kinnipanemise võimalus – sees olles oli natuke hirmutav, sest ma ei teadnud enne sisseminekut seda). Igal juhul naerda saime pärast hea kõhutäie. :D
Külalistemajaga tutvus tehtud, läksime öise Lagose peale jalutama. See oli kena, kuid peaaegu kõik kohad olid suletud ja inimesi ei olnud ka üldse tänavatel, seetõttu otsustasime üsna kiiresti hommikule uue võimaluse anda.
Hommik ei toonud samuti palju rahvast tänavatele ning ilmselgelt praegusel ajal ei käigi seal aktiivset elu, kuna Algarve tähendab eelkõige siiski randa ja pidusid ning parim aeg sinna minna on maist septembrini, kui ilmad on juba päikselised ja soojad ning inimesi rohkem ringi liigub. Teisest küljest oli ülihea kõiki kohti avastada ilma rahvamassideta. Jalutasime samal hommikul Lagose randadel – nagu oleks kuskil reisiajakirja piltidel kõndinud! Uskumatu!
Edasi sõitsime rongiga Albufeirasse vaid üheks pärastlõunaks. Käisime kesklinnas ja selle kohta ei ütleks küll, et see on Portugal – nii paljudes kohtades kuulsime inglise/saksa keelt ning isegi osad sildid olid ainult nendes keeltes. Ranna ääres olime samuti, aga mulle meeldisid Lagose rannad rohkem. Õhtul läksime rongiga tagasi Farosse. Viisime asjad hostelisse ja vaatasime öist Farot, mis oli ka üsna rahulik. Üksikutes baarides/pubides istus rahvast, kuskil kuulsime karaoket samuti, kuid see oli kõik. Pärast ülihea pizzatüki söömist suundusime ööbimispaika, et magada veidi ning hommikul nii palju näha kui võimalik. Meil ei vedanud järgmisel päeval ilmaga. Plaanisime, et lähme ka Faros mõne randa, kuid lähemalt uurima hakates avastasime, et need on kõik linnast väljas. Kui oleksime läinud, oleksime riskinud Porto lennult mahajäämisega. Halva ilma ja raske ligipääsetavuse tõttu jäime Faro kesklinna. Käisime päris vanas linnaosas katedraalis, kus nägime Jim Carrey teisikut. :D Emiliya tegi temaga isegi pilti! Ronisime seal nii kõrgele, kui saime ja nautisime vaadet Farole. Käisime mere ääres samuti ning nägime palju kaluripaate. Seejärel oli aeg checkout hostelis teha, võtsime oma asjad, tegime kiire söögipausi McDonaldsis ja läksime lennujaama ning lendasime varajase pärastlõunase lennuga Portosse tagasi. Koju! :) Kokkuvõttes see nädal oli üsna crazy ja väsitav, kuid täis nii palju positiivseid elamusi, et teeksin seda igal ajal jälle!



Siis saabus 14. veebruar. Sõbrapäev! Hommikupoole käisin koolis tunniplaani endale selleks semestriks paika panemas, sest 14ndal algas ametlikult ka kevadsemester. Õhtuks plaane oli, aga lõpuks ei saanud ikkagi palju rahvast kokku ja läksime Ivonaga kahekesi väiksele õhtusöögile. See-eest oli meile nalja vähemalt 10 eest. Naersime nii palju ning väga lõbus oli.
15ndal vahetasin korteris tuba, kuna üks parem(a vaatega) tuba vabanes. Nüüd ma elan sellises pesas:



Neljapäevaks, 17ndaks lubasin ISMAI tudengitele rääkida Erasmuse kogemusest. Kooli auditooriumis toimus kohalikele tudengitele Erasmuse programmi kohta infotund. Lisaks koordinaatorile olid kohal kaks portugallast, kes juba on teinud Erasmust (lugege: kaks väljaläinud tudengit), ja mina ning üks itaallane (lugege: kaks sissetulnud tudengit), kuna oleme hetkel vahetustudengid. Istusime terve auditooriumi ees ja meile olid isegi nimesildid laua peale pandud. Mulle näiteks: Häly Nõmm (Tallinn University – Estonia) . Äge! :) Tudengeid oli üllatavalt palju kokku tulnud, mis on positiivne. Kuid Eestisse tuleku kohta keegi väga huvitatud just ei ole. :-/

18ndal ütlesime pidime ütlema goodbye Emiliyale, sest ta läks tagasi Bulgaariasse 19ndal. Nii kurb tunne jäi pärast seda kuidagi sisse. :( Aga samas… maailm on nii väike, et me kohtume kuskil uuesti. :)
Nii-ii… 19. veebruaril käisime taas Nani juures! Seal on alati tore!

24. veebruaril oli ilus päev. (Eesti Vabariigi Iseseisvuspäev!:) Läksin esimest korda loengusse ’’Clinical and Health Psychology’’ ning selle õppejõuga rääkima. Ütlesin, et olen Erasmuse tudeng ja tulen Eestist jne… Ta küsis selle peale, kas tean Katrin Kullaseppa. Of course teadsin, sest ta oli esimesel õppeaastal üks mu õppejõududest Tallinnas. Mu jaoks oli üllatav, et üks õppejõud ISMAIst teab nimeliselt kedagi TLÜst.
Samal õhtul olin väljas hispaanlastega ning nägin Paulot (kes oli Erasmuse tudeng Eestis eelmisel aastal) üle pika aja. Reedel, 25ndal toimus Emilio (Hispaaniast) hüvastijätupidu, sest 26ndal lendas ta tagasi Hispaaniasse. :( Mulle ei meeldi sellised peod, kus peab mõne hea sõbraga mõneks ajaks hüvasti jätma!
26nda õhtul olin kutsutud Nani sünnipäevapeole. Seekord oli seal rohkem rahvast, kuid ikkagi oli vahva. Nad mängisid muusikat, söök oli ütlemata maitsev ja kohtusin paljude uute inimestega.
5. märtsil käisime õhtul väljas koos hispaanlaste ning portugallastega. Ütlen neile siin aitäh ülitoreda õhtu eest! :)

Vasakult: ei mäleta nime, Nazan, Luís, ees allpool Joel, mina, Pedro, Juanse

7ndal tulid mulle külla ema ja õde paariks nädalaks. See päev ei olnud vist parim siiatulekuks, sest nii esmaspäeval kui teisipäeval oli siin püha, kuna Porto lähedal asuvas väikses kohas nimega Ovar toimus esmaspäeva öösel suur karneval. Mõlemad päevad oli vabad ning inimesed liikusid igal pool isegi Portos ringi igasugustes kostüümides laupäevast teisipäevani. Klounid, lepatriinud, piraadid, printsessid ja muud loomad olid täiesti tavaline vaatepilt. :D Seega oli suur pidu ning Portost ei jäänud just kõige puhtam mulje esimesel päeval. Käisime Indra (õde), Luísi ja Pedroga 7nda öösel Portos väljas ning seega Indra nägi siinset korralikku pidutsemist ka veidi. Samuti 12ndal käisime nendega väljas crepese söömas – eesti keeles ma ütleks nende kohta tavalised õhukesed pannkoogid. Igal juhul minu meelest kõik korrad, mil ma olen nendega koos kuskil käinud, on olnud nii toredad. Mul on nii hea meel, et tutvusin nendega hiljuti. :)

Karnevali meeleolu ei läinud minustki mööda :D

Paari nädala jooksul näitasin muidugi ka parimaid kohti emale ja õele. Ma arvan, et enamustest ma olen juba siin blogis kirjutanud. Seega ma jätan kirjutamise osa hetkel vahele ja postitan lihtsalt parimad pildid nende külaskäigust 24nda märtsini. See postitus on juba niigi meeletult pikk. :D



Käisime Eesti Vabariigi Aukonsuli maja ees



ISMAI ees :)



Video otse ookeani äärest allpool või SIIN. :)

Nüüd selle postituse viimane asi, mida ma ei tahaks blogist välja jätta. 26ndal märtsil tegime Nazaniga koos väikse Eesti-Türgi õhtusöögi. Algselt pidi tulema umbes 7-8 inimest, kuid mitmed ütlesid viimasel hetkel ära. Lõpuks olime viiekesi megasuure söögilaua taga! :D Mina, Nazan, üks türklane, kelle nimi mulle hetkel ei meenu, Luís ning Pedro. Magustoiduks sõime Luísi poolt valmistatud ilmselt maailma parimat šokolaadikooki! Aitäh, Luís! :)



Eesootavatest sündmustest… 2. aprillil toimub Portos flashmob ’’Batalha de Almofadas’’ (tõlkes padjasõda), kuhu ma lähen kindlasti. Aprilli teises pooles võtame ette Coimbra külastuse ja lähme seal Benfica&Paços de Ferreira jalgpallimängu vaatama. Kuna jalgpall on siin väga oluline, siis tahan vähemalt ühte mängu siin staadionil näha.
Kahel järgmisel nädalal ootab mind ees 3 testi koolis ning siis tuleb 3 nädalat vaheaega! :)

Ilmad hakkavad ka ilusamaks minema ja varsti saab hakata nädalavahetustel rannas käima. :D

Killuke päikest teile ka! :)

Beijinhos ;*

4 comentários:

  1. Best cake in the world? Maybe, maybe lool...very nice dinner ;)

    ResponderEliminar
  2. probablyyy i said :DD or at least one of the bests.

    ResponderEliminar
  3. Tere tibuke:)
    Eriti hää on vaadata videot :) Ja see purskaevu möll on ikka kõva sõna. Kahju, et ma Barcelonas seda vaatamas ei käinud, oli just muud tegemist:)
    Oma kodus eestimaal on ikka ülihää olla:) must leib ja hapukoor on maailma parimad asjad. Aga nendest Portugali jogurtitest, magusatest porganditest ja päikesest tunnen puudust :)
    Kuidas möödus padjasõda?
    Ole tubli

    ResponderEliminar
  4. Tere Hälykene!
    No see postitus on küll nii pikk ja põhjalik, et ei oska midagi juurde küsidagi.Hea meel on, et Sul seal nii vahva ja tore on! Kui ükskord koju jõuad, siis pead meile ühe muljete jagamise päeava korraldama, sest õhtust jääb väheseks arvatavasti!Ja postitusi tulgu nüüd regulaarselt ja koos piltide ja videotega!Neid on nii vahva lugeda ja vaadata!
    Kõva kalli siis!

    ResponderEliminar