19 | A divertida vida de um estudante

Mõni päev pärast Aveiro külastust saabusid lihavõttepühad. Portugalis kui katoliiklus riigis oli selle puhul lausa nädal aega vaba (vähemalt tudengitele) ja meie koolis isegi kaks. Pühapäeval, 24ndal aprillil käisime järjekordsel rahvusvahelisel piknikul, tähistamaks pühasid. Igaüks tõi midagi eelnevalt kodus valmistatud söögiks kaasa ning meie piknikulaud oli lõpuks päris kirju ja rikkaliku valikuga. :) Joogiks oli meil mahla ning vett ja muidugi Portugalis peab alati natuke veini ka söögi kõrvale rüüpama. :D
Sõime-jõime, kuni lõpuks olid kõigil kõhud täis ning tuju hea ja pärast mängisime kaarte ning kulutasime pallimänguga energiat. Pärastlõunal hakkasid tumesinised vihmapilved meie kohale liikuma ja pidime end kahjuks põõsa alla varjuma. Lõpuks sadas ikkagi nii tugevalt, et põõsa all me siiski kuivaks ei jäänud. Kuid pärast nii head sööki ning toredalt veedetud aega vihm oli küll viimane asi, mis meie tuju oleks halvaks teinud. Laulsime ja tantsisime ning mõned jätkasid isegi pallimängu vihmas. Me ei ole suhkrust tehtud! Vaadake videot SIIN või allpool.
See oli väga armas vabas õhus veedetud pühapäev. Ma veendusin veelkord selles, et ülisuur roheline Parque da Cidade (eesti keeles Linnapark) Portos on üks meeletult mõnus koht (pühapäevasteks) jalutuskäikudeks, looduse nautimiseks, pikniku pidamiseks, kergeks spordiks (sörkjooks, pallimängud – seal on isegi special väljakud olemas), õppimiseks ja niisama sõpradega/perega ajaveetmiseks.



Ühel järgmistest päiksepaistelistest päevadest käisin rannas ning tulin sealt üle pika aja jalgsi koju tagasi ja tegin palju fotosid tee peal – ühe tunnise tee läbimiseks läks mul aega nii umbes kaks tundi. Näete nüüd veel fototõestusi sellest, et Porto ON ilus!



Mõned juhuslikud pildid:



Niipea kui kell tiksus 00:00 peale ja kuupäev oli 1. mai, algas Portos Queima das Fitas (eesti keeles ’’Lintide põletamine’’). Mu tark sõnaraamat ütleb selle kohta järgnevat:
’’See on kevadnädal, mil kõik Portugali üliõpilased peavad alluma (üliõpilaste) Kommete koodeksis (Código da Praxe) kehtestatud reeglitele. Selles koodeksis kehtestatud rituaalid algavad üliõpilastele juba esimese õppeaasta sügisel, rebaste vastuvõtuga (Recepção ao Caloiro), mille käigus esimese kursuse üliõpilasi alandatakse, ’’piinatakse’’ ja nende näod värviga kokku määritakse. Rebased peavad läbi tegema Latada (rebaste ristimisrongkäigu ja ristimistseremoonia, konservipurkide (lata) kolina saatel). ’’Lintide põletamisega’’ saab alguse suur pidu. Eelviimase aasta üliõpilased panevad hiigelsuures ööpotis põlema oma teaduskonna värvides kitsad lindid ja saavad nii õiguse kanda oma teaduskonna laiu linte, märgiks, et nad on jõudnud viimasele kursusele. ’’Lintide põletamise’’ nädal toimub neljapäevast neljapäevani. Terve nädal on täis kultuuri-, spordi- ja muusikaüritusi ning õhtuti voolab ohtralt õlut. Pidustuste kulminatsiooniks on rongkäik, kus iga teaduskonna esindajad sõidavad nende teaduskonna poolt kujundatud allegoorilisel vankril, milleks on tavaliselt kaunistatud (veo)auto.’’

Ma lisan omalt poolt veel sellele tekstile lisaks, et see on siin Portugalis üks tähtsamaid sündmusi tudengitele terve akadeemilise aasta jooksul. Kuna see on suursündmus, siis saavad ka Erasmused, tavaturistid ja kõik teisedki soovijad seda näha. Samuti tekstis on päevadega veidi mööda pandud või siis on need lihtsalt muutunud. See ei toimu päris samadel kuupäevadel igas linnas - Portos toimub see laupäevast laupäevani (1. – 8. mai) ja Coimbras (linn, kus asub Portugali vanim ülikool) näiteks reedest reedeni (6. – 13. mai). Queima das Fitas ongi üldse alguse saanud Coimbrast ning seetõttu on see kõige muljetavaldavam seal. Kuigi minu jaoks oli see ka Portos lihtsalt fantastiline. :) Mulle nii meeldib, et Portugali tudengitel on palju-palju erinevaid traditsioone, mis on juba pikka aega kestnud (üle saja aasta). Ilmselt see, et Eesti tudengitel ei ole niivõrd hästi väljakujunenud ja kauaaegseid tavasid, muudab minu jaoks kõik siinse tudengieluga kaasas käivad tavad veel põnevamaks.
Rebaste kohta tahtsin veel seda lisada, et esmakursustele tehakse umbes kõike seda esimese õppeaasta jooksul, mida Eestis peavad tavaliselt kogema värsked gümnasistid, kümnendikud.
Lisaks kogu nädalaks on ühele festivalialale, mida kutsutakse Queimodromo’ks, püsti pandud ligi 200 barraca’t (eesti keeli müügiputka), suur pealava, väiksemad lavad ning tehnika festivalitelkides, mõned atraktsioonid. Öösiti on kogu see suur ala tudengeid puupüsti täis. Elu ja muusika käib seal. Barraca’d – iga barraca on nagu omaette baarilett mõne teaduskonna/kooli/organisatsiooni/tuntud baari poolt, kõik need 200 barraca’t mängivad valjult erinevat muusikat ning serveerivad jooke. Seega kujutage ette – need on kõik nii lähestikku üksteisele ja iga barraca tahab olla parem kui mõni teine ning te kuulete erinevat muusikat igast suunast ja mitte vaikselt. Kinda fun!

Barraca ISMAI!

Esimesel õhtul algas kogu see värk Piolho lähedal Monumental Serenataga. Iga teaduskonna esindajad laulsid fado-laadseid lugusid. See on tähtis õhtu, kuna esmakursuslased võivad esimest korda just siis kanda musta tudengiriietust (näete hiljem piltidel ja videotes – kõik Portugali tudengid kannavad seda). Akadeemiliste reeglite kohaselt ei tohi Serenata ajal pärast lugusid plaksutada, et säilitada vaikus lõpuni. Vaadake videot SIIN (vabandan halva kvaliteedi pärast, kuid rahvast oli seal lihtsalt m-e-e-l-e-t-u-l-t ning võimatu oli lähemale saada).
Pärast seda läksin Luísi ja Pedroga ka Queimodromo’le. Uudistasime niisama ringi ning kuulasime muusikat ja avastasime The Divine Comedy iirlase Neil Hannoniga eesotsas. Ta oli tol õhtul üksi laval – mängis klaverit ning laulis samal ajal ja pauside ajal viskas nalja, osates publikut naerma ajada. Väga hea live’is! Video SIIN .



Pühapäeva õhtul läksin mõnede teiste Erasmustega puhtalt uudishimu ning osalt ka tasuta sissepääsu tõttu vaatama ’’XIV Encontro de Coros Académicos do Porto’’ (eesti keeles ’’XIV Porto Akadeemiliste Kooride Kohtumine’’). Kokkuvõttes oli see positiivselt üllatav ja üks väga hea kontsert üle pika aja. Esiteks see hoone ise oli juba väärt külastamist. Väljastpoolt ei ole küll midagi erilist – tavaline Portugali maja, suhteliselt väike ning üldse mitte silmapaistev teiste seas. Seestpoolt heledates toonides, seinadel ja lagedel igasugu nikerdused (ei tule hetkel pähe, millise ajastuga ma seda võrrelda võiks) ning väga kena kullatoonis kontserdisaaliga. Koorid… ma ei tea muusikast väga palju, kuid mulle kui tavakuulajale tundusid need tudengikoorid olevat ikka päris professionaalsel tasemel. Nad laulsid naudinguga ja kõrv puhkas kogu kontserdi ajal. Vaadake 1. videot SIIN , 2. videot SIIN ning 3. videot SIIN .

Teisipäeval toimus suurejooneline tudengite paraad (Cortejo Académico). Arvatavasti kõik Porto tudengid olid tänavatel. Olulisemad autoteed kesklinnas olid terveks pärastlõunaks keskööni suletud, et tudengid saaksid nendel marssida. :) Kui te ülalpool asuvat kirjeldust hästi lugesite, siis mäletate midagi veoautode kohta. Just nimelt selleks samaks paraadiks oli igal teaduskonnal/koolil omamoodi kaunistatud veoauto – küll lillede, õhupallide, joonistuste ja muu sellisega, et ikka teistest rohkem silma paista. Vaadake 1. videoklippi SIIN , 2. videoklippi SIIN  ning 3. videoklippi SIIN .
Pildimaterjali:



Viimase kursuse tudengeid kannavad selliseid kübaraid (igal teaduskonnal/koolil eri värvi) ja jalutuskepikesi. Niisama? Ei. Nad lasevad sõpradel, tuttavatel, kursusekaaslastel kolm korda jalutuskepiga kolm korda vastu kübarat lüüa ning midagi soovida (a'la õnne, armastust ja tervist).



Tudengid purskkaevus



Mida Sa sooviksid tudengile? :)

Kolmapäeval plaanisin minna kahte kohta – tuna muusika kontserdile ja pärast Queimodromole. Kuid viimasel hetkel muutsin meelt ning otsustasin ainult esimese kasuks ja hästi tegin. :) 7-tunnise tuna kontserti iga minut oli väärt vaatamist, vaatamata sellele, et kõva ning ilma seljatoeta puitpingi peal läks istmik mõnusalt valusaks juba poole pealt, aga hea muusika muudab igasuguse valu olematuks. Peaaegu.
Tuna on üliõpilaste ansambel, kes veel ei tea. :) Kolmapäeval andsid erinevate teaduskondade tuna’d kuradima ägeda show! Varasemal kahel korral olen ESN Porto poolt korraldatud Portugali õhtutel näinud väiksemaid tuna gruppe esinemas ning kolmapäevani ma arvasin, et nad ongi sellises suuruses. Kuid võta näpust! Tegelikult kuulub ühte ansamblisse mõnikümmend tudengit. Ma tegin umbes 20 videoklippi ning oleks veel teinud, aga aku sai õnneks või kahjuks enne viimastena esinenud parimaid tuna’sid täiesti tühjaks. :( Vähemalt on nad talletatud mu kõige positiivsemate mälestuste hulka. :) Vaadake 1. videot SIIN , 2. videot SIIN , 3. videot SIIN ja 4. videot SIIN .
Esimeses pöörake tähelepanu ka kontserdisaalile (teistes pole seda nii hästi näha). See on Coliseu do Porto. Väljastpoolt ei ütleks neverever, et see on nii suur. Läksin sinna esimest korda ning hoonete suuruse järgi väljas oletasin, et sees on ehk max Pärnu Kontserdimaja suurune saal. Kuid sisse astudes mul vajus suu lihtsalt lahti – see oli vähemalt 3 korda suurem, 3 rõduga, suure lavaga ja lihtsalt megasuur ruum. Mulle lihtsalt ei mahu pähe, kuidas on selline ruum suhteliselt väiksena näivasse hoonesse tekitatud. Magic! Igal juhul koju jõudsin 3 paiku hommikul. Väsinult, aga õnnelikult pärast nii mõnusat elamust.

Coliseu do Porto

Ma lähen veel ühel päeval Queima’le – homme. Ootan juba täiega, sest siis ma näen loodetavasti oma lemmikut Portugali bändi Blind Zero’t ka. :) Järgmises postituses saate lugeda uutest elamustest!

Beijinhos ;*